Oct 25, 2007

Ei tea enam ise kah mida tahta

Suur puuks on nimelt asja nimi! Maja kuhu oleksime saanud kolida, noh ytleme nii, et ei saagi. Siiakanti ehitatavad uued ridaelamud, kuhu oleks saanud kolida detsembrist, noh kurat, pölesid maani maha. Naljakas onju:) No kui see naerma ei ajanud, siis järgnev ajab kindlasti! Eile pakkus mulle endine tööandja tööd. 50 tundi nädalas, elik siis täiskohaga ja tunni palk on kobe 10€ brutos. Lisaks tulevad veel öhtustest vahetustest öhtu ja öö lisad. Nimelt just iga naine, eriti veel mujalt Soome kolinu ei teeni naljalt sellist palka.(eriharidust vaja isegi luua lykkamiseks). Aga vot nii segi ma veel ei ole, et hakkaks töökoha pärast ca.300km kolima. Siis täiesti totaalne puuks pang, mis iganes. Ma ei tea ise kah mis ma öelda tahtsin! Tundub, et unistustel ei ole määratud sel aastal täituda! Tegelikult,mis ma vingun, olen ju veel elu ja tervise juures (vähemalt teadlikult)!
Eile tulid pahad uudised. Mehe tööandja, kes seljatas eelmine aasta yhe vähi (kasvaja jalalihases) on nyyd aasta hiljem sellest löikusest kopsuvähi ohver. Protsent ellu jääda on 25%, elik olematu. No ja sellest oleks veel justkui vähe, ta 13 aastasel pojal on täpselt sama kasvaja jalalihases. Lapsel on tösi suurem vöimalus vähk seljatada kuid lapsel on veelgi suurem vöimalus, et vähk, kasvaja-mis iganes tagasi tuleb. Nii tore oleks vahel kuulda, et kellegil on ka muu haigus kui vähk. Kuid mis siin salata, maailma elutempo ja eluolu on selliseks kätte läinud, et paremat polegi loota.

No comments: