Taas oli meil silgud tünnis öö. Jeerum, väsitav ja kurnav. Poiss magab omas toas, omas voodis kut hiirekuningas üksi. Me naised, aga täiskasvanud meeisendi puudumisel majapidamisest, magame neljakesi:) Loe:naised omavahel. Täna on mönusalt soe ja päikseline päev, ainult, et mina olin NIII VÄSINUD ja loomulikult ka muidu viu-viu tujus. Köik tundub nii tühine, tühi ja mõttetu.
Natuke sain meelt lahutatud meie kirbukal, sealt kaardiletist sain mõnusaid vanema hõnguga postkaarte, hakkangi hiljem neid kirjutama:)!
Ikka kohutav rist ja viletsus on ennast nelja hävituslennukiga kuskile nn."putiiki" pressida. EMME KAS MA SAAN SEDA, EMME KAS MA SAAN SELLE KAARDI EMEMEMEMEMEMEMEMEMEMEEEEEMEEEEEEE.......brrr....Täna toidupoes läks mul ühe noore naise küsimuse peale meel rõõmsaks. Ta oli ESIMENE inimene kes ei öelnud OIKUITORE KAKSIKUUUUUDDD, ma tahan kaaaaaa nii väga. Ta vaatas, naeratas ja küsis, et kuidas Sa hakkama saad:D Täiesti tühipaljas küsimus kuid mind pani mõtlema, et kuidas? Vastasin naisele, et hetkel nagu näed, ei saa ma kuidagi hakkama. Huoeeeh, keeran selle kohvi omale keresse ja siis peabki hakkama hävitulennukitele lõunasööki lauda laadima. Hea, et mõistus käsib vahest eelmisel päeval rohkem süüa teha, kes on öelnud, et peab olema köögikombain ja iga päev kokkama.
Eile lugesin kohalikust naistelehest järgmist: JUHUL KUI TAHAD SAADA HOMMIKUSÖÖGI VOODISSE-PEAD SA MAGAMA KÖÖGIS!!!